Vennaskond - Keegi Veel

Album:

M?rtsukdaamid liikval hämaruses taas on tänavatel,
tänavatel laternate all
ja su hinge lahjast kaamest
verest luigekaela ümber,
kaela ümber neil on valge sall.
Halisedes p?rkad nende
teelt sa, allassoojast voodist,
voodist ronind , uneseane.
Hüljatud ja mahajäetud
kurvad kujud jälitavad,
kuni patust ükskord taganed.
?hk täis ?udseid naerukriiskeid,
?hk täis ?udseid naerukriiskeid,
kättemaksuk?u sul läheneb.
Sinu jaoks need leebed neiud
külmil m?rkjail huulil laevad
juba brauningut h?bekuulil.
Alles olid ?rnad ?ied,
nüüd kui fuuriad jälitavad,
needes sind, käes verine kinzhall.
Nagu rott sa sibad mustas
saterkuues, h?lmad lahti,
surmahirmus öisel tänaval.