Vennaskond - Dostojevskilik Doris

Album:

Pärast mind ja pärast meid me tuleme k?ik taas
Kui on ?ites vetepind ja siis kui hall on maas
Tuleb ta ja tuleb see siis keda kohtad teel
Tulen ma ja tuled sa ja tuleb keegi veel

Olin ma ja olid nemad talv siis oli veel
Saabus surm ja saabus kevad saabus keegi veel
Meeltest kustusid k?ik lehad nagu niiskus soost
Nägin kuidas meie kehad lagunesid koost
Mida kujutas me elu eraldi v?i koos
See on liigne keskustelu see on teises loos

Nägin kuidas muutus maailm kuidas muutus k?ik
Seniks kui ma jälle naasin saabund oli v?it
Surnuna ses inimkonnas ennast kaotasin
Ideaalses ühiskonnas silmad paotasin
Inimesi sündis suri selge oli see
Et kui mina sinna tulin tuli keegi veel

Tulevikuilm ei näinud puhkust ega tööd
K?igil olid segi läinud päevad ja ka ööd
Ühel öösel polnud kuhu minna mul ja siis
Lasin ennast kanda kuhu eskalaator viis
Liin siis minevikumaile hakkas laskuma
Vanalinna varemeile s?itsin vastu ma

Tundus nagu oleks uuesti ma seda näind
Lagunenud kohviku ees peatuma ma jäin
Ma seisin seal kus seisti siis kord sajandite eest
K?ik oli hoopis teisiti kuid soojaks t?mbus seest
Nägin pimedaks k?ik läheb eemal kumas linn
Valgustasid kuu ja tähed varemeid ja mind

Ma kaotasin ära kinga vist suulakke kleepus keel
Näonahal tundsin hingamist seal seisis keegi veel
Kui jälle tuled süttisid seal rohtund s?iduteel
Siis meie pilgud ühtisid seal seisis keegi veel
See lugu kuhugi ei vii sest keel jääb saamatuks
Ja miks ma praegu seisan siin jääb arusaamatuks